Armumine on tegelikult klaasipuhuja. Ta ei puhu klaasi vaid armastust. Ta aina puhub ja puhub. Kui armastus saab otsa tuleb
selline heli. Kui armastus otsa ei saa, siis ta jääbki puhuma. Aga alati jääb kasvõi õhkõrn võimalus, et klaasipuhujal kukub klaas käest ja kõik puruneb miljoniks tükiks.
No comments:
Post a Comment