Meie oleme ju tegelikult see, kes on meie sõbrad. Ja nemad on see, kes oleme meie. Nad teevadki meist selle, kes me oleme.
Nad on meie minevik, olevik ja tulevik.
Nad on meie naer.
Meie pisarad.
Meie otsused.
Meie sõnad.
Meie vaev.
Meie raev.
Meie mõtted.
Meie pilgud.
Meie hingetõmbed.
Meie vaimne söök.
Meie tunded.
Nad on meie õhk.
Nad on värvid meie elus.
Meie helid.

Ühesõnaga meie oleme meie sõbrad.


♪Hey you - Pink Floyd♪

Täna öösel, kui oli päev, tuli minu juurde üks poiss. Poiss, keda ma tunnen. Ta oli kena poiss. Ja vaikne. Ainus asi, mis ta mulle ütles oli see, et tegelikult ta ei karda. Peale seda naeratas ta mulle. Ma naeratasin vastu. Me vaikisime. Ta puudutas oma sõrmedega minu kätt. Me ikka vaikisime... Järsku ta kadus ja mul kumises peas see laul.
Kui enam ei olnud öö, vaid oli päev, sadas vihma. Ja ma otsustasin minna kontserdile ja mõelda sellest, kas mina kardan või ei. Ma ei kartnud. Ma olin selle asja juba läbi teinud. Mul ei olnud vaja ju karta. Ma tahtsin lihtsalt mere äärde.

Atsaa...

Vaikija tee on pikk..
Päär rääkis mulle täna, et ma olen eriline sest ma ei kuulu mingisugusesse gruppi, kus on wanna-be lahedad. Näiteks suitsetajad, ossid jne. Olen täiesti hallist massist erinev. Tore.

Crap.. Jalg jala ette!

"Ideaal on püüdmiseks, mitte aga kätte saamiseks!"

Mu kodu juures on otseses mõttes multikapilved.

Igal hetkel on suur väärtus. Aga kas ka sellistel hetkedel, kui sinu juurde tuleb mingisugune suure vene aktseniga mees ja küsib kolme krooni ja kui ma ütlen, et mul pole hakkab mul sabas käima ja lõpuks nimetab mind seaks?

"Mitte kõike, mis loeb, ei saa lugeda,
ja mitte kõik, mida saab lugeda, loeb."

Kas sa teadsid, et kajakad naeravad?

Huvitav, mida nimetatakse kriisiks... Kas seda, kui sul käib peas mingisugune plõks ja siis järsku on sul kõigest siiber. Ja sa tegelikult isegi ei tea, kas sul on kõigest siiber, sest sul on kriis ja sa ei tea midagi. Ja, kuna su mõtted on nii sassis ja imelikud, siis kõndides sa pead endale korrutama: "Jalg käib jala ette."
Või on kriis see, kui sa iga päev hüsteeritsed.
Kui on üldse olemas erinevaid kriise, siis mul on ilmselt kriis. Selline, kus kajakad laulavad ja luiged ujuvad lombis ja jalg käib jala ette.
Veider...
Maailm on üldse veider koht, kus sa mõnikord mõistad kõike täiesti selgesti, aga mõnikord sa kõnniksid nagu unes mõistmata midagi mis su ümber toimub.

"Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea."
(Sokrates)