Ära vaata mu otsa, sind palun ära vaata kadunud valu, ära vaata, et õnnelik olen, sest nii see ju tõesti ei ole. Las ma lähen ja kaasa viin mure enam tagasi siia ei tule. Lähen, süda täis valgust, lähen uuesti otsima algust.
kui ma alguses seda luuletust lugesin, siis ma mõtlesin, et päris niru ja siis see jäigi mulle meelde kui "üsna jama" ja kui ma seda nüüd uuesti lugesin, siis see luuletus ei tundunudki mulle enam väga paha.
2 comments:
kui ma alguses seda luuletust lugesin, siis ma mõtlesin, et päris niru ja siis see jäigi mulle meelde kui "üsna jama" ja kui ma seda nüüd uuesti lugesin, siis see luuletus ei tundunudki mulle enam väga paha.
ehk siis,
carry on!
Mh, Käbiii! Midagi su elus ju ikka toimub, sul on ju nii hea blog, lausa patt, kui sa seda ei täida! (:
Post a Comment